Aastail 2010–2012 digiteeriti Kirjandusmuuseumis Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti “Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine” toel kokku 240 000 lehekülge eesti kultuuri seisukohalt olulisi trükiseid ja arhiivimaterjale Kirjandusmuuseumi arhiividest.
Arhiivraamatukogu digiteeritavate trükiste valiku aluseks oli erinevate Eesti mäluasutuste koostöös valminud nimekirjad „Eesti trükise Punane Raamat 1535–1850“ ja „Eesti trükise Punane Raamat 1851–1917“. Trükiste failid arhiveeriti ja tehti kättesaadavaks DIGARis kogumina Eesti trükise Punane Raamat. Digiteeringud on lingitud Eesti raamatukogude ühiskataloogi ESTER. 

Eesti Rahvaluule Arhiivist ning Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist digiteeritavate käsikirjade valikusse kuulus nende kogude kõige esinduslikum osa. Eesti Rahvaluule Arhiivist on tervikuna digiteeritud Jakob Hurda rahvaluulekogu, üks olulisemaid 19. sajandi rahvakultuuri alaseid andmekogusid üleüldse.

Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist sai kättesaadavaks Õpetatud Eesti Seltsi kogusse kuuluv Võnnu pastori Eduard Philipp Körberi käsikirjaline kogu 19. sajandi algusaastaist ning 19. sajandi lõpu ajakirjandustegelase Ado Grenzsteini 18 köitest koosnev kirja- ja käsikirjakogu.

Digiteeritud käsikirju ja trükiseid säilitatakse Kirjandusmuuseumi failirepositooriumis aadressiga kivike.kirmus.ee (kivike = kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder). Faile saab otsida nii repositooriumi kasutajaliidese kaudu kui ka sellega seotud Kirjandusmuuseumi andmebaasidest.

Kivikese tarkvara digimoodulit arendati 2013. aastal SA Archimedes toetatud projektist "Säilituslaborite ja -seadmete ajakohastamine" TAP 33-2 (nr. 3.2.0302.12-0399).

2013
–2015 said Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti "Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine" käigus Kivikese kaudu kättesaadavaks Kirjandusmuuseumi teiste andmebaaside materjalid. Suurem osa andmebaasidest on loodud Folkloristika Osakonnas ning esindavad konkreetsete teemade või žanridega seotud materjali, Kivikesse jõudsid andmebaasides olevate palade metaandmed. Seega on Kivikeses võimalik teha otsinguid mitmesuguste žanride, piirkondade ja isikute osas. Avaandmetena tehti projekti käigus kättesaadavaks ka senisest suurem osa Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi andmekogudest: kirjeid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi fotokogust, Eesti Rahvaluule Arhiivi mustvalgete fotode kogust ERA, Foto, värvifotode kogust ning Jakob Hurda rahvaluulekogu andmekirjed. Mugavamaks muutus ka otsisüsteem ning kasutusõiguste jaotamine. Sisselogitud kasutajatel on nüüd võimalus uurimistööks materjale kokku koondada. Materjale saab senisest paremini ka eksportida ning need on kättesaadavad ka teisi avaandmeid koondavate platvormide kaudu nagu e-varamu portaal ja avaandmete teabevärav.

2015. aastal lisati Kivikesele 
Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti "Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine teadusteema IUT22-4 raames" audio-videomoodul, mis võimaldab üles laadida heli- ja videomaterjale, teeb neist väikesemahulised kasutuskoopiad ning võimaldab neid kuulata ja vaadata süsteemi sees.

Head andmete kasutamist ja huvitavaid leide!